Language Language Language Language

Áillohaš – álgoálbmotfilosofa

Harald Gaski (2013) bokte

Dán áigge várra olusat livčče gohčodan Nils-Aslak Valkeapää ehko-filosofan su čielga oainnu geažil das mo olmmoš gullá lundui.

Den rimhårede...
Den rimhårede...

Dát oaidnu boahtá ovdan máŋgga su divttain, ja dat lea maiddái váldosáhka teahterbihtás Ridneoaivi ja Nieguid oaidni. Teahterbihttá, mii lei áidna dakkár maid Nils-Aslak Valkeapää čálii, lea máŋgga láhkái su testameanta lohkkiidasas. Ridneoaivi lea boares viissis olmmái gii hálida juogadit máhtu iežas nuorra oahppiin. Dán máhtu váldosisdoallu lea ahte olmmoš ii goassege galgga vajáldahttit ahte lea dušše oassi luonddus. Buot lea nohkavaš, buot rievdá, muhto jos mii heaitit gáhttemis Eatnama Eadnámet, de mii leat buohkat heaggaváras. Álgoálbmogiidda lea addojuvvon sierra bargun muittuhit máilbmái dán geatnegasvuođa. Danin mii eat sáhte ribahit nohkkat dán doaimmas, muhto baicce dahkat iežamet geatnegasvuođa. Giittusin Eallin ieš atná mis fuola ja mii beassat návddašit eallima Eatnama Eadnámet mánnán.  

Eanni eannážan (Eanan Eadnámet) lea ge namma ovtta Nils-Aslaga golmma deaŧaleamus girjjin. Dat lea máŋgga láhkái su skeaŋka máilmmi álgoálbmogiidda sihke sániiguin ja govaiguin. Dat lea čállojuvvon sámegillii – min davvi álgoálbmotgillii – muhto dan sisdoallu lea oaivvilduvvon buot máilmmi álgoálbmogiidda. Sáhttá imaštit manin Nils-Aslak válljii sámegillii čállit girjji mii lea oaivvilduvvon nu rikkaidgaskasaččat, giellaválljen ráddje gal lohkkiidlogu hui sakka. Muhto sutnje lei dárbbašlaš čállit girjji sámegillii, danin go aiddo eadnigiela bokte sáhttá olmmoš buoremusat govvidit dovdduidis, ja girjjiin Eanni eannážan hálidii Nils-Aslak fidnet álgoálbmogiid ságaide. Dan dihtii lea hui deaŧalaš fidnet girjji jorgalahttot eŋgelas- ja spánskkagillii farggamusat, muhto maiddái eará álgoálbmotgielaide, danin go girjji sisdoallu lea oaivvilduvvon eanebuidda go dušše su iežas álbmogii, sápmelaččaide. Nils-Aslaga válljen čájeha dan luohttámuša mii sus lei gillii, earenomážit iežas eadnigillii, go son vállje sámegillii čállit girjji mii lea jurddašuvvon ollit birra máilmmi. Nugo su eará girjjit, de lea Eanni eannážan dárkilit smihttojuvvon das mo iešguđet dáiddasuorggit ovttas doibmet, mo dat ovttastahttojit bajit dásis, mas sánit, govat ja jurdagat galggašedje oažžut min oaidnit dan oktavuođa mas mii eallit, ovttaskas olmmožin ja álbmogin, main luondu lea eallima fápmu ja buot heakka eaktu.

Dan áigge go son lei Álgoálbmogiid máilbmeráđi kulturkoordináhtor, lei Nils-Aslagii deaŧalaš veahkehit álgoálbmogiidda fidnet deaivvadanbáikkiid ­– main musihkka, poesiija ja govvadáidda sáhtte boahtit oidnosii, danin go dáidagis, árbevieruin, gávdnojit eallinoaidnu ja máhttu, oaivvildii son. Dan dihtii son bijai ollu searaid ja návccaid vuosttas álgoálbmotfestivála, Davvi Šuva, lágideapmái 1979:s. Dávjá gullo muitalus das mo Nils-Aslak anii luođi duođaštussan dasa ahte son ja sámi sáttagoddi duođaid gulle álgoálbmogiidda World Council of Indigenous Peoples vuosttas čoahkkimis Port Albernies Canadas 1974:s. Muhtin álgoálbmotovddasteaddjit eará guovlluin máilmmis illá jáhkke ahte sápmelaččat gullet álgoálbmogiidda go leat nu vilgesvaragat, muhto go Valkeapää juoiggastii čoahkkimii, de jávkkai ballu ja sápmelaččat dohkkehuvvojedje seammá dásis go earát.

Seammá láhkái go ferte rahčat girjjálaš oahpu háhkamiin, de ferte maid atnit áiggi oahppat árbevieruin. Dat ahte dulkot luonddu, oahppat dan lohkat, lea oahpahus mii bistá eallinagi, nugo maiddái dat jos galggai dohkkehuvvot fámolaš noaidin buvttii gáibádusaid ja garra barggu, ja mas lei earenoamáš deaŧalaš dovdat myhtaid ja árbevieruid. Nils-Aslak anii alla árvvus myhta mii muitala mo sápmelaččat leat Beaivvi mánát, ja dat boahtá čielgaseamusit ovdan bálkkašuvvon girjjis Beaivi, Áhčážan, 1991. Maŋimuš jagiidis Nils-Aslak dávjá adnojuvvui noaidin, ii danin go son ieš dáhtui dan, muhto danin go olbmot navde sus leamen dakkár attáldagaid mat árbevirolaš noaiddis ledje, ja maiddái danin go son eanet aht eanet geassádii servvodagas. Son šattai dego iežas skulptuvra Eaidánas ealli, dego dat ealli mii bissu veahá olggobealde ealu. Doppe son sáhtii buorebut geahččat mii lei dáhpáhuvvamin su iežas álbmogii ja kultuvrii.

Nils-Aslak hálidii ollašuhttit iežas girjjálaš eallima essaygirjjiin. Dat livččii ollašuhttán rieggá. Su vuosttas girji lei oainnat essaylágáš pamfleahtta mii almmuhuvvui 1971:s. 40 jagi maŋŋil ilmmai Eanni eannážan man váldofáddá lei Eanan, eadnámet, ja dan maŋŋil son hálidii čohkket iežas eallinoainnu ja filosofiija girjái man namma – Eaidánas ealli – galggai leat seammá go dan skulptuvrras mii lei, ja ain lea, oađđenlanjas su viesus Lásságámmis Ivgubađas. Dát skulptuvra šattai su alter ego – iežas govvádus – masa son rávkkai buori ija go nohkai, ja buori iđida go lihkai – dego agálaš ságastallan iežainis vai dan bokte áddešii earáid buorebut.

Mánnán jo hálai Nils-Aslak lottiiguin, muoraiguin, son guldalii Luonddu, ja maŋŋil šattai son dáidagiinnis Luonddu sága fámolaš gaskkusteaddjin. Olmmoš ferte leat vuollegaš jos galgá gullat ja áddet, nugo son nu dárkilit govve dán uhca divttažis: “Gulat go eallima jienaid / joga šávvamis / biekka bossumis / Dat lea visot maid áigon dadjat / dat lea visot”. Nils-Aslak govvádalai mielastis árbevirolaš johtolaga bohccuiguin muohtaduoddariid badjel bárusteaddji mearran – mearra mas gullojedje biellut ja ruovgi bohccot, jienat  mat su bealljái ledje dego musihkka. Muhto son baicce eahpidii ahte veadjá go gávpotolmmoš oaidnit johtti boazoealu čábbodaga, ahte lea go dálá servvodaga gáidan Luonddus dahkan váddáseappun lohkat boazoealu diktan ja bielloskála sinfoniijan.

Ruoktu váimmus-girjji “Mu ruoktu lea mu váimmus”-oassi dáidá leat dat sámi girjjálašvuođa teakstagáhppálat mii lea ollen viidáseamusit máilbmái, Čearbmá Ovllá ráhkisvuođadivttaid lassin 1600-logus. Dán teavsttas lea klassihkalaš vuostálasvuohta. Nuppe beales lea oarjemáilmmi oamastan- ja ávkkástallanoaidnu, ja nuppe beales gis  fuolkevuohta ja ovttadássásašvuohta min lagamus birrasii, mii boahtá ovdan álgoálbmogiin das mo sii atnet árvvus ja leat giitevaččat lundui. Dikta lea čielga álgoálbmotteaksta ráhkisvuođa birra eatnamii ja čáziide, ja dat govve bákčasa das go massá geavahanvuoigatvuođa iežas guovlluide. Divtta elegiijahápmi dahká dan oahpisin buot álgoálbmogiidda mat leat massán vuoigatvuođaid, muhto geat dattege válljejit ain joatkit – iežaset doaruin, ja doaruin das ahte gáhttet Eatnama Eadnámet.

 

 

 

 

Harald Gaski

Om artikkelforfatteren

Harald Gaski (f. 1955) er opprinnelig fra Tana i Finnmark. Gaski er førsteamanuensis i samisk litteratur og kultur ved Fakultet for humaniora, samfunnsvitenskap og lærerutdanning, Universitetet i Tromsø – Norges arktiske universitet. Han har utgitt en rekke bøker og artikler om samisk kultur og litteratur på samisk, norsk og engelsk, samt oversatt samisk skjønnnlitteratur til norsk og engelsk. Han har særlig forsket på multikunsten til Nils-Aslak Valkeapää og jobbet mye med urfolkslitteratur. I den senere tid har han også spesialisert seg innen urfolksmetodologi. Gaski har vært sentral i oppbyggingen av samisk litteratur som akademisk disiplin, både som forsker, veileder og ikke minst som lærebokforfatter.