Áillohaš var svært allsidig og blir ofte omtalt som multukunstner. Følger du lenkene under kan du fordype deg i hans virke som poet, billedkunstner, musiker og joikekomponist, urfolksfilosof, organisasjonsmenneske, forlegger og inspirator.

Minibiografier og minneord

Poehta

Stuorámus dovddastus maid Nils-Aslak Valkeapää (Áillohaš) oaččui girječállin lea eahpitkeahttá Davvirriikaid Ráđi girjjálašvuođa bálkkašupmi 1991:s Beaivi, áhčážan girjji ovddas. Su divttat leat jorgaluvvon moanat gielaide, ja navdojuvvojit sihke liekkusin ja vuogas luonddugovvádussan. Áillohačča lyrihkka ovddasta álgoálbmogiid jurddašeami ja máilbmeoainnu. Visot su diktagirjjit almmuhuvvojedje vuosttasin sámegillii, eai ge leat vuos buot jorgaluvvon eará gielaide. Earret bálkkašuvvon Beaivi, áhčážan-nammasaš girjji, eará guovddáš diktagirjjit leat Ruoktu váimmus ja Eanni, eannážan.

Loga eanet...

Govvadáiddár

Nils-Aslak Valkeapää lei sihke čálli, juoigi, govvadáiddár ja neavttár. Son lávii dadjat ahte lea veadjemeahttun dadjat mii boahtá millii vuos; lea go dikta, luohti dahje govva. Áillohaččas ledje dáiddačájáhusat sihke Japanis ja Kiinnás. Su málemiin ledje dávjá ovddeš sámi ipmilat motiivan, ja bliántatevnnegiin gis lottit, olbmot ja bohccot. Áillohaš lei maiddá čeahpes fotográfa, mii duođaštuvvo su girjjiin.

Loga eanet...

Musihkár ja juoigankomponista

Mađe boarrasebbo šattai, dađe eanet Áillohaš liikui árbevirolaš juoigamii. Son lei guovddážis ealáskahttimin juoigama go dat lei áitojuvvon. Áillohačča sáhttá navdit juoigankomponistan. Son lávii gohčodit juoigama sápmelaččaid klassihkalaš musihkkan, ja su skearru Goase dušše, man ovddas oaččui Prix Italia bálkkašumi, nammaduvvo ge Loddesimfonian. Áillohaš lea čállán juoigama birra ahte dat čatná oktii, dan sáhttá geavahit ráfudit bohccuid, baldit gumppiid, muittašit ustibiid ja vel vašálaččaid ge. Juoigan sáhtii maid leat lávki nuppi máilbmái, go dat gulai ovddeš sámi oskui.

Loga eanet...

Álgoálbmotfilosofa

Divttaid lassin, Áillohaš čálii maiddá esseijaid. Su vuosttas girji Terveisiä Lapista, 1971, lea dáiddalaš ja politihkalaš pamfleahtta. Girji jorgaluvvui ođđadárogillii 1979:s namain Helsing frå Sameland. Muhtun esseijas Áillohaš čállá luondduolbmuid eallinfilosofiija birra ná: "Nubbi ášši mii ovttastahttá luondduálbmogiid lea sin eallinfilosofiija. Olmmoš lea ossi luonddus. Duddjon lea oassi eallimis. Kulturdoaba ii dárbbaš mearkkašit earuheami ja ráddjema. Ii gávdno 'dáidda' dahje 'musihkka'. Juoigan ii leat dušše musihkka." Sihke Eanni, eannážan-girjjis ja teahterbihtás Ridnoaivi ja Nieguid Oaidni lea guovddáš fáddán olbmo gaskavuohta lundui.

Loga eanet...

Organisašuvdnaolmmoš, goasttideaddji ja movttiidahtti

Áillohaš lei guovddážis fuolaheamen ahte sámi dáiddárat galge organiseret iežaset. Son lei njunnožis ásaheamen Sámi girječálliid searvvi ja Sámi dáiddáriid searvvi. Ovtta gaskka son lei Álgoálbmogiid máilbmeráđi kulturkoordináhtor, ja dan olis áŋgirušai lágidit álgoálbmotkulturfestivála, Davvi Šuvva 1979:s. Áillohaš lei álo sámi dáiddalašvuođa ozus, ja árvvosmahtii máŋgasa duostat juoigat almmolaččat. Son movttidahtii olbmuid čállit sámegillii ja lei doaimmaheaddjin olu girjjiide.

Loga eanet...

Lásságámmi

Lásságámmi lei Nils-Aslak Valkeapää iežas namma dán vissui maid son suovai cegget Ivgui Romssas.

Loga eanet...