Language Language Language Language

Davvi Šuvva 1979 – Internationála álgoálbmotfestivála Gárasavvonis

Synnøve Angell (2015) bokte

Dán artihkkala vuolgga lea Synnøve Angella masterdutkkus 2008 rájes, man namma lea: "Davvi Šuvva 1979 - Being Sámi Becoming Indigenous. Vocal and Musical Manifestation of Sámi and Indigenous Movement".

Plakat laget av Nils-Aslak Valkeapää
Festivála plakáhta lei Nils-Aslak Valkeapää hábmen.

Golggotmánu 25. beaivvi 1975 ásahuvvui WCIP – World Council of Indigenous Peoples – Port Albernis, Vancouver sullos, Kanadas. First Nations Kanadas, Native Americans, Lulli-Amerihká indiánat, inuihttat ja sámit ja vel eanebat, ledje čoagganan dohko ásahan dihte oktasaš riikkaidgaskasaš álgoálbmotorgána. Norggas oassálaste Aslak Nils Sara, Ole Henrik Magga ja Alf Isak Keskitalo, Ruoŧa bealde Ingwar Åhren ja Nils Mikal Utsi, ja Suoma bealdeges oassálastte Pekka Lukkari, Esko Palonoja ja Nils-Aslak Valkeapää.  Maŋimužžan namuhuvvon olbmos galggaige dasto šaddat dehálaš rolla dáiddárin ja juoigin.

Lulli-Amerihká indiánat eai háliidan dovddastit "those rich white Europeans" (sápmelaččaid) álgoálbmogin, ja protesterejedje go sámit ledje mielde. Antropologa Helge Kleivan fertii «akuhtta logaldallat» sámiid historjjá birra spánskka gillii, muhto loahpa loahpas lei liikkáge Áillohaš guhte oaččui sin molsut miela go loaiddastii lávddi alde, ja rohttii olles čoahkkima ovddas luođi – eahpádus lei dainna juoiggastuvvon eret, ja konfereansa sáhtii álgit (Harald Gaski).

"...There was a rich pride in culture which showed most clearly in the evening gatherings in the auditorium - with singing, dancing and ceremonies. The richness and the diversity of the gathering was hard to absorb..." (Doc. 29-77 & Sanders 1999:6-7)

Davviriikkaid Sámi konfereanssas Anáris 1976 implementerejuvvojedje WCIP prinsihpat , ja Nils-Aslak Valkeapää válljejuvvui WCIP kulturkoordináhtorin. Maŋŋelaš seamma jagi ja čuovvovaš jagiin son álggahii iežas viiddis mátkkiidis ovttas eará juigiiguin ja duojáriiguin Kanadai, Alaskai ja Ruonáeatnamii ovdanbuktin dihte sámi kultuvrra álgoálbmogiidda doppe.

Faksimile fra Nord-Norsk Magasin nr. 4 1979, gjengitt med tillatelse fra fotografen Aslak Aarhus.
Nils-Aslak Valkeapää. Faksimile fra Nord-Norsk Magasin nr. 4 1979, gjengitt med tillatelse fra fotografen Aslak Aarhus.

Álgojurdda Davvi Šuvva festiválii lei Áillohačča, muhto das gal ii livčče šaddan mihkkige festiválaid almmá Gárasavvona sámesearvvi máŋggaid vehkiid ja eaktodáhtolaččaid, erenoamážit Kalle Mannela, Kjersti Simma, Jouni Labba ja Svea Päiviö, ja dasa lassin vel Sohppara sámesearvvi ja Heahtá/Eanodaga boazodolliid searvvi (Johtti Sápmelaččat) miellahtuid, ja vel Nils Heaika Valkeapää Davviriikkaid Sámiráđis.  "... son, guhte áŋgirušai garrasepmosit ráhkkanemiiguin, lei Áillohaš, – son lei duođaige movttáskan ja sus han ledje maid attáldagat inspireret olbmuid ". (Pål Doj, Samefolket )

Davvi Šuvva festivála bisttii olles 5 beaivvi, ja čađahuvvui váldoosiin Kaarevaaras, mii lea várri dastán oarjjabealde Ruoŧa Gárasavvona. Maiddái Suoma beale Gárasavvonis eanu nuppe bealde ledje lágideamit. Dan geasi ii lean vel šaldi huksejuvvon rádjaeanu, Könkämä rastá, ja leige smávva fearggaš dahjege lahtta mii fievrridii olbmuid ja biillaid rastá eanu. Sámi journalisttain ledje biillat goappát bealde eanu.

Norgga bealde lei Álttá-Guovdageainnu čázádaga birra dáistaleapmi jođus. Dan geasi duođaige dáhpáhuvvagohte feara mat áššit.

Faksimile fra Samefolket nr. 8 1979, gjengitt med tillatelse fra fotografen Nils.Gustav Labba.
Govas oaidnit muhtin oktasaš seremoniija. Faksimile fra Samefolket nr. 8 1979, gjengitt med tillatelse fra fotografen Nils-Gustav Labba. (Trykk for større bilde)

Áillohaš lei ieš lávdegulaheaddjin dán viđá geassemánu beaivvi áigge Kaaravaaras, ja juohke álbmotjoavkkus lei iežas beaivi ovdanbuktit iežaset. Bearjadaga geassemánu 22. beaivvi ledje mihcamárat ja gaskaijabeaivvadat, ja festivála álggahuvvui sámi musihkkáriid, juigiid ja eará artisttaid ovdanbuktimiin. Lei teáhter rávisolbmuide ja dohkkáteáhter mánáide.  Dálvadis-joavku ovdanbuvttii "Vihttanuppelogát hoavda"-bihtá, ja juoigit miehtá sámi ; Guovdageainnus, Kárášjogas, Unjárggas, Porsáŋggus, Čeavetjávrris/Anáris ja Lujávrris Guoládagas loaiddastedje. Ovdanbuktimiin lei stuorra variašuvdna. Eahketbeallái čuojahii guovdageaidnulaš rockjoavku Ivnnit (dál: Ivnniiguin). Lávvordaga lei inuihtaid beaivi, ja dalle gullui koaralávlun, hardrock, ja erenoamážit rumbodánsun ja -lávlun, man nuortaruonáeatnanlaš Egon Sikivat ovdanbuvttii.

Sotnabeaivvi lei indiánaid beaivi. Cree-álbmot Saskatchewanis adde stuora illuvásáhusa iežaset powwow-dánsunjoavkkuineaset, ja erenoamážit dagai Bill Britton hoop-dánssainis váikkuhusa. Maiddá Blackfeet ja Ojibwe indiánat ledje ovddastuvvon doppe. Bolivia ja Peru eksiilaindiánat loaiddastedje lávlumiin, njurggonasain ja bosanasain.

"We are all brothers and sisters" dajai National Indian Brotherhood ovddasteaddji Dave Montana; "They all came... All represented Indigenous people from the Northern hemisphere of the world; all with one common cause: To meet, sing, yoik and dance and to discuss common issues and problems".

Faksimile fra Nord-Norsk Magasin nr. 4 1979, gjengitt med tillatelse fra fotografen Aslak Aarhus.
Faksimile fra Nord-Norsk Magasin nr. 4 1979, gjengitt med tillatelse fra fotografen Aslak Aarhus. (Trykk for større bilde.)

Ruošša bealde, Komis bođii stuorra dánsunjoavku. Sii eai adnojuvvon álgoálbmogain, ja ledje moalkás hástalusat oktavuođaiguin go dat han lei Sovjet-áigi dalle. Kurdarat ja palestiinnálaččat ledje erenoamážit bovdejuvvon álbmogat.

Sámit fuomášedje ahte sis leat vieljat ja oappát sihke lahka guovlluin ja guhkkin eret. Máŋgasat vásihedje ahte sii leat oassin earáin, ja ahte sis ledje ollu oktasašvuođat ja maid oktasaš váttisvuođat. Davvi Šuvva festivála ii dušše nannen ja nanusmahttán sámi identitehta ja sámi iežas kultuvrra árvvu; Davvi Šuvva maid attii viiddiduvvon identitehtavásáhusa ja oktiigullevašvuođa eará álgoálbmogiin mat ásse nuppe bealde máilmmi. Dat lei kultuvrralaš ja vokálalaš ilbmanemiid manifestašuvdna mii dasto boahttevaš áiggis galggai šaddat mearkkašahtti oassin dáistaleamis.

Gáldut

IGWIA Newsletter No18 borgemánus 1977

Klassekampen 9. b. suoidnemánus 1979

Nordnorsk magasin nr. 4 - 1979

Samefolket nr. 8 - 1979

Nordlys 16., 25., 26. b. miessemánus ja 27. b. geassemánus 1979

Jearahallamat

Geahča muđui masterbarggus mii gávdno munin siiduin uit.no: http://munin.uit.no/handle/10037/2059

Synnøve Angell

Om artikkelforfatteren

Synnøve Angell (f.1955). Opprinnelig fra Narvik, Vågsbygd (Kristiansand) fra 1963, røtter i Kvænangen. Flyttet til Kautokeino i 1997 etter 35 år sørpå, nå bosatt i Tromsø. Utdannet sykepleier med spesialutdanning i psykiatri, grunnfag i religionshistorie fra UiO og flerkulturell forståelse I, Sámi Állaskuvla, Kautokeino. Ferdig Master i Indigenous studies UiT i 2009 med masteroppgave om "Davvi Šuvva 1979 - Being Sámi Becoming Indigenous. Vocal and Musical Manifestation of Sámi and Indigenous Movement"