Beassášmárkanat Guovdageainnus ja Áillohaš rohkki

Guovdageainnus lea álo vuolgán luohti, ja ovdalašaigge earenoamážit beassážiid gullui luohti birra jándora. Go heargereahka ii lean šat messostalliid anus, de maid hárvvit gullui luohti markanis. Sámeheajat leat leamaš meassun ja Odd Mathis Hætta (2006) lea čállán beassášmeassuid birra Guovdageainnus. 1950-jagiin hotealla fálai heargegilvovuodjima ja sámeheajaid vásáhussan iežas beassášgussiide (Mikkelsen 1987: 74–76). Muhto sámeheajat ge leat gártan eanet doallun bovdejuvvon gussiide. Seammás nuorra olbmuid lohku sámi váldoguovlluin lassánii nannosit og ovdalašáigi deaivvadii ođđaáiggiin, muhto messostallan gal ii nohkan vaikko eavttut rievdagohte ge. Nuorrageardi ohcališgođii ođđa deaivvadanbáikkiid sámi meassuin. Dan dilis Nils-Aslak Valkeapaa (Aillohaš-rohkki) doalvvui luođi ođđa doaluide go son juoigagođii almmolaččat. Muhtun vuosttaš rabas juoigankonseartta doalai son vilbeliinnis Jovni Valkeapaa skábman 1969:s Roavenjárggas. Konsearta lei olgun gávpogis ja muhtun váldoluodda lei giddejuvvon konseartta várás. Lars Johan Vasara lei dalle soahteveagas ja son muitá bures go soalddáhat hupmagohte man čáppat dat juoigan, nu go sii namuhe luođi, lea ja sii eai lean oba diehtán ge ahte dat sáhttá diekkár leat. Lars Johan muitá Áillohaš-rohki juo Suomanjárggas bajasšattadettiin go son lávii Pättikas doallat musihkkabottu sidjiide unnoraččaide. Bottožat ledje áitte duohkin go dalá rávisolbmot eai liikon gullat juoigama. Nu šattai ge Áillohaš-rohki rihkut máŋgasa dáhtu. Áigi maid lahkonišgođii hástalit Guovdageainnu servodaga go son doppe lei njunnošis geavahišgoahtime luođi almmolaččat. Beassášruohta 1971:s lágiduvvui juoigankonsearta Guovdageainnu skuvllas. Skuvla ja internáhta lei dorvun stuora vistti dáfus vaikko dan áiggi lei suohkan gieldán juoigama skuvllain.

Báikkálaččat ledje muhtun áŋgirat doaluid lágideaddjin ja daid fárus leigga Klemet Hermansen-rohkki ja Johs. Kalvemo njunnošis ovttas Áillohašrohkiin ja Paulus Utsi-rohkiin čađaheame vuosttaš almmolaš juoigankonsearta váldosámeguovllus. Laila Somby Sandvik lei muhtun sis geat ledje fárus juoigame. Laila muitá ge bures ja lea muitalan go soai Elle Máret Dunfjeld-rohkiin juoiggadeigga dan vuosttaš juoigankonsearttas. Lailai lea báhcán maid muitui mot Paulus Utsi-rohkki deattuhii man dehálaš lea ođđa áiggis cegget astoáiggifálaldagaid sámi nuorragearddi várás. Áillohaš ja Paulus Utsi leigga guovddáš olbmot doaluid oažžume johtui ja maiddái eaktun doalvumis luođi hearggereagas ja headjašiljus almmolaš latnjii. Juoigandoalut lihkosnuvve bures sihke sisdoalu ja olbmuid dáfus go ledje nu bivnnuhat ahte ii buohkaide lean sadji skuvlla falástallanlanjas.

Nuppi jagi ledje beassášdoalut sirdon hotellii. Beaivvi dáfus lei maid rievdan go lei sirdon 2. beassášbeaivái. Áillohaš- ja Paulus Utsi –rohkki leigga dan ge jagi guovddážis sihke jođiheame konseartta ja oassálastime luđiin ja divttaiguin. Dat ge doalut lihkostuvve buriin prográmmain maid ollugat ledje boahtán gullat. Hotealla ges lei fuomášan doaluid gánnáhahttin ruđalaččat ja dat ge lei álggaheddjiide vuoitun.

Jagi maŋŋil lei Guovdageainnu sámiid searvi váldán doaluid badjelasas. Áillohaš-rohkis lei alddis prográmma olles nuppi beassášbeaivvi eahkeda deavdit. Dalle son lei álggahan doallat konsearttaid musihkkáriiguin. Doalut ledje sukseassa. Olbmot ledje buoremielas seammás go ledje oassin kulturgohccámis. Maŋit jagiid beassášdoaluin ledje ge ČSV-bustávat ihtán hearvan sihke 1974-ja 1975-doaluid prográmmas. 1975:s lei scenamaid čiŋahuvvon daiguin vigihis, muhto liika kultuvrralaččat vuoibmás bustávaiguin (Hætta 2006: 215).

Vuosttaš árgga maŋŋel doaluid gulláje Áillohaš, Johs. Kalvemo ja Johan Klemet Kalstad buriin mielain veardádallat doaluid ráhkkanan várás joatkit daid nuppiid beassážiid. Sii geavahe beaivvi bures ávkin ja álggahe plánema guorahallat gos ja mot gávnnašii ruohtadoarjaga prošektii man ulbmilin livččii cegget davviriikkalaš sámi kulturfestivála namain Beassášmárkanat Guovdageainnus. Sii válde vuhtii ahte kultureiseválddit ledjeluohttigoáhtan Áillohažžii ja Paulusii sámi kulturbuvttadeaddjin. Soai lohpideigga leat feastivála ofelažžan ja seammás soai leigga dáhkideaddjin ahte festiválii sihkkarasto sámekultuvrralaš sisdoallu ja profiila davviriikkalaččat.

Čavčča beallái oaččui Guovdageainnu sámiid searvi reivve Kobenhammanis dieđuin ahte Davviriikkaid kulturfoanddas ledje ruđat juolluduvvon 3-jagiprošektii oččodan dihte beassášmarkaniid fásta sámi kulturfestiválan. Jahkásaččat lei birrasiid NOK 70 000.[1] Guovdageainnu sámenuoraid searvi lei mieldelágideaddjin ja dat lei virkos searvi mas ledje ollu čeahpes ja barggánis nuorra olbmot. Njunnožis láidesteaddjin lei Ole Heandarat Buljo gii  daid jagiid lei sámiid searvvi ovdaolmmoš. Son muitá mot prošeakta almmolaš ruhtadoarjagiin attii doaluide dego ođđa alggu. Vuosttažettiin lei de ráđđi viiddidit doaluid ja lassin serve eanet olbmot lágidandoaimmade.

Vuosttaš lávki lei nannet plánenbargguid. Dan várás namuhii sámiid searvi lávdegotti mas Johan Klemet Kalstad jotkkii jođiheaddjin ja Nils Johan Heatta doaimmai 1974 doaluid koordinahtorin. Maŋŋil su lei Per Edvard Klemetsen boahtán soalddáhin Guovdageidnui ja

son de doaibmagođii beassášdoaluid čallin. Johs. Kalvemo maid jotkkii láidesteaddjin ja earet earáid gaskkas ledje Johan Daniel Hætta, Kristine ja Finn Olav Nystad, Máret Oskál Sárá, Johánnes Máthis Ánti, Veikko Holmberg já velá earát guovddážis sihke plánemis ja čađaheamis. Ollugat lágideaddjiservviin dahke stuora barggu Plasthállas gosa beassášdoalut sirdojuvvoje 1974:s. Hálla ii lean velá áibbas gárvvis beassážiidda. Liika rabai Guovdageainnu suohkan hállauvssaid beassášdoaluide. Eaktun lei ahte doaluid lágideaddjit earet eará guštejit láhtiid ja bidjet láhtteránuid. Dat ii lean unna barggoš go lei earet eará ollu sáttu maŋŋel huksema. Áŋgirvuođain ja ruhtadoarjagiin dat ge menestuvai.

Mihttun 1974:s lei leamaš deavdit olles beassášvahku ja doalut rahppoje gilvočuoigamiin ja njorostallamiin gaskavahku beassášvahkus. Skilleduorastaga ledje girkomeanut ja sámi girjjálašvuođa eahket. Beassášruohtta lei meassuid guovddáš beaivi konsearttain  mas ollu juoigit ja lávlut oassálaste. Lei mearkkašahti ahte juoigit ja lávlut eará guovlluin go Guovdageainnus ledjesearvagoahtán Beassášmarkandoaluide.

Nuppi beassášbeaivvi prográmma lei Áilloha-šrohki hálddus ja son doalai konseartta oavkkuinis. Dat lihkostuvai dego ovdal ge, seammás go sisdoallu lei ođastuvvon. Juoigan ovttas musihkkáriiguin lei amas dan áiggi. Beassášdoalut ledje dan sámi musihkkavuogi álgun masa álbmot oahpásnuvai Áillohaš-rohki joavkku bokte.

1975:a doaluid prográmma lei earenoamáš go Áillohaš-rohkki ii oassálastán. Aŋkke lei  oaluin buorre álgu ja eanet ja eanet juoigit ja lávlut ledjeilbman. Lihkus ledje Deatnogatti nuoraid já Maze nieiddaid joavkkut ceagganan ja doaimmas. Sii de oassálaste ođđa sámi musihkain ja dat riggudii beassášmárkan-prošeavtta. Seammá váikkuhus lei go teáhterčajálmas čađahuvvui ja neavttár-guovttos Nils Utsi ja Nils Gaup oassálasttiiga (Prográmma 1975). Sámekultuvra lei ođastuvvame.

Lea veara namuhit mot ollu guovlluid gávttit ledječiŋaheame beassašmárkan doaluid ja maid Guovdageainnu márkanbaikki (Hætta 2006: 210 ja 215). Muđui jagi lei Guovdageaidnu muhtun meahcceguovlu gos eai deaivvadan nu galle luotta. 1970-logus de muhtun nuorat Guovdageainnus messostallagohte, ja nuorat eará sámeguovlluin ges boahtigohte Guovdageidnui.

1976:s ledje doalut seammá hámis ja liikká stuorrá go jagi ovdal seammás go doalut ledje sájaiduvvame. Áillohaš lei fas fárus. Sámi profiila lei lihkostuvvan ja 1976:s maid nannejuvvon. Dalle ledje mielde guossit Kalaalit Nunatas. Ledje 17 oassálasti boahtán doppe. Sii lávlo, dánso ja dolle duodječajáhusaid. Daiguin gussiiguin lei Beassášmarkan-prošeakta gártan eamiálbmotfestiválan vaikko dat ii lean plánejuvvon eanet go leat davviriikkalaš sámi kulturfestiválan.

Ságat čálii 1976:s ahte Beassášmarkanat Guovdageainnus ledje moatti jagis ovdánan stuora doallun ii ge oktage lean ovdagihtii jurddašan daid doaluid nu stuorisin. Ságat árvvoštalai ahte birrasiid 1000 olbmo leat oassálastán 1976-jagi beassášdoaluin.

1976:a doalut rahppoje konsearttain Mázes gos skuvlla lášmmohallanhálla lei dievva. Eanas oassálastit ledje báikki neavttárat. Dan áiggi lei juoigan ja lávlun buorre oassi Máze-nuoraid friddjaáiggi doaimmain ja sii juige ja lávlo. Ii lean imaš go Mázes ilbme ollu čeahpes juoigit ja lavlut. Sii ledjevuođđun ja eaktun Máze nieiddaid jovkui. Máze nieiddat leat ge leamaš fárus riggudahttime sámi kultuvrra árbevirolaš birrasis.

Konsearttas lei Áillohaš-rohkki Máze nieiddaid joavkkuin guovddážis buvttadeame sámi kultuvrra alla dásis seammás go sii ledje čájeheame mot luođi girjásvuođa sáhttá váldit atnui ođđa hámis. Áillohaš-rohkki oinnii mot su doaimmat leat viidánan. Govas maŋit siiddus lea Áillohaš-rohkki Máze nieiddaiguin scena alde ja son orro iežas mojiin čájeheame ahte lea manname bures.

Lágideaddjit ledje maid láigohan bussiid mat johtale márkana ja Máze gaskka. Beassášdoaluid guossit besse finadit Mázes. Mátki ruovttoluotta márkanii eahkes maŋŋonii ja šattai mátkin giđđadálveija cugŋuid áiggi čuvggodettiin iđđesija. Go bisáne cissadit, de lei cuogŋun álki viehkalit miestagiid duohkái. Nuorra olbmuide bázii dat čáppa muitun. Ii lean buohkain hoahppu bussii ja go vihke cuoŋun dobbelii, lei alki fillehallat viehkat velá dobbelii ge. Muhtun guossenieiddain jávkagođii cissadanmátkis. Son lei viehkan menddo guhkas ja busse ii lean šat oidnosis. Buot manai bures vaikko šattaimet vuordilit su.

Doalut loahpahuvvoje nuppi beassášbeaivvi eahket feasttain gosa gáibiduvvui gákti bivttasin. Dát loahpahandoalut gohččoduvvoje gáktefeastan. Álgojurdda lei ahte muhtun doalut galge leat earenoamážat ja lei heivehuvvon sápmelašolbmuide deaivvadanbáikin. Seammás lei maŋemus beaivvi vuogas doaluin go lágideaddjit ge besse leat fárus rohtteme luođi. Gáktedoalut doibme jurdaga mielde dassážii go álge viggat sisa sámi olbmot geat eai lean vuollánan čiŋadit gávttiin. Muhtumat sis belke lágideddjiid fástit. Dážaolbmot gal dohkkehe gáibádusa ja baicca luoikkahe gávtti ja de dánso ja juoiggadedje ovttas eará meassáriiguin.

Guovdageainnu sámiid searvvi ja sámenuoraid searvvi miellahtut bidje ollu návccaid álggahit Beassášmárkandoaluid ja oažžut daid sajáiduvvat sámi kulturfestiválan. Almmá ovttamielalašvuođa servviid siskkobealde ja gaskka ii livčče leamaš vejolaš movttiidahttit nu ollu olbmuid rahčat eaktodáhtolašbargguin čađahit nu stuora ođastanprošeavtta.

Lei čađat gállit obbasa ja fuomášit sajiid amas doaimmaide. Buorre oassi báikki álbmogis earet dan guovtti searvvi miellahtuid maid veahkehe čađahit beassášdoaluid.

Doalut lihkostuvve ja leat joatkašuvvan otná dán beaivái vaikko seammás lei vuosteháhku báikkálaš servodagas. Soapmásat sivahalle doaluid juoigama geažil ja earát fas moite go sin mielas lei doaluid hápmi menddo sápmái. Sii návde dan ČSVprofilan. 1976 lágideaddjit ohce ruhtadoarjaga Guovdageainnu suohkanis, muhto dan eai ožžon. Doalut mákse baicca buori viessoláiggu.

Ole Heandarat Buljo ii lohkan iežas vuostádallan ii sisdoalu ii ge doaluid hámi. Son luhtii lágideaddjilávdegotti bargguide ja lei earenoamaš duhtavaš go buorre oassi báikkalaš álbmogis lei searvan ja dovddai oassalástin doaluin. Ole Heandarat muittuha ahte guovlu lei dan áiggi rašes dilis ovdáneami dáfus ja muhtun váikkuhus beassášmárkandoaluin lei ahte buorre oassi báikkálaš álbmogis luohttigođii ahte sámevuohta ja guovllu ovdáneapmi sáhttiba soabadit ovttas. Sámevuođa vuostálastin Guovdageainnus báhce sii geat ledje válljen dáruiduvvama oažžun várás oasi servodatovdáneamis. Sii eai luohttán sámevuhtii ja    maŋemuččat sis gal eai miehtan beassášmárkandoaluid vuođđojurdagii ovdal go Norgga gonagas rabai vuosttaš Sámedikki.

Beassášmárkandoalut leat jotkon ođđa hámis Guovdageainnus ja Odd Mathis Hætta (2006:238–240) lea čallán daid birra. Álggaheami gal lea bidjan 1972:i ja lea muđui ge muhtun sajiin boastu dieđuid vuođul čállon nugo organiserema, prográmmaid ja ruhtadili birra. Son lea maŋŋil muitalan ahte lei váttis oažžut rievttes dieđuid. Aŋkke lea son čohkken dieđuid ja oaiviliid báhpirii mat muđui sáhtaše jávkat. Son ii atte ollu rámi beassášdoaluid ođđa lágideddjiide. Son navdá sin bealleoahppan olmmožin guđet eai leat váldán vuhtii mot earát ovdal sin leat lágidan (Hætta 2006:238–24). Danin leat juohke jagi doalut álgon álggus ja leat plánejuvvon dego álo livčče ráinnas árkkat deavdit ruhtafámu vuođul.

Sámi feastiválat leat ceggejuvvon máŋgga guovllus. Riddu Riđđu lágideaddjit leat ieža  muitalan mot sii ovddagihtii ohce oahpu beassášmárkaniin ja earenoamažit Áillohaččas ja Davvi Šuvva-festiválas mii dollui vuosttas geardde Gárasavvonis 1979:s ja nuppes gis 1992:s.

Loahpalaš raporttas lea čujuhuvvon ahte 42 sámi artistta ledje oassálastán ja lassin velá 17 nuihta Guovdageainnu beassášmárkandoaluin dan golmma jagis masa davviriikkalaš ruhtadoarjja lei juolluduvvon. Guhkilmas artisttaid gaskkas ledje maid 4 oarjelsámi nuora. Seammás ledje doalut geasuhan nuorat gearddi sámeálbmogis oarjil ja nuortan ja ollu guovlluid gávttit ledječiŋahan Guovdageainnu beassášdoaluid. Ruđalaččat lei maid lihkostuvvan. Oassi ruhtadoarjagis lei geavahuvvon hukset infrastruktuvrra jietnarusttegiid ja scena rájes riikkaidgaskasaš fierpmádagaide. Aŋkke lei foanda čoggon joatkin váras beassášdoaluid.

Muhtun váldočilgehussan lea šaddan ahte doaimmat lihkostuvve go lei ovttamielalašvuohta vuođđojurdaga dáfus. Nuppiin sániin daddjon ahte Sámiid searvvi ja Sámenuoraid searvvi bealis lei okta oaivvil mii lei jurdda ja áigumuš ja mii galggai leat doaluid sisdoallu ja boađus. Sii geat eai miehtan vuođđojurdagii, eai lean farus, ja čájehe baicca vuostehágu.

Hætta, Odd Mathis 2006: Samiske tradisjoner og skikker. Temaer fra Kautokeino. Davvi Girji. Kárášjohka.

Mikkelsen Arnstein(red.) 1987: “Gjesten”. North Cape Hotels. Alta

Ságat miessemánu 5.b. 1976

Materiala muđui: Raporta 22.11.1976, rehketdoallu19.11.1974–16.6.1977, prográmmat 1974 ja 1975 ja notáhtat Johan Klemet Kalstad vuorkkás.

Telefunjearahallan Laila Somby Sandvik, Lars Johan Vasara ja Ole Heandarat Buljo (gean ságain lean fitnan ge).

Johan Klemet Kalstad (r. 1946). Vuosttašamanuensa Sámi allaskuvllas. Johán Lemeha servodatdieđa doavttergráđa fáddan lei boazodoallu ealáhussan ja sámekultuvran. Muđui lea čállán artihkkaliid árbevirolaš máhtu birra, man vuođul lea maid guorahallan birgejumi boazodoalus. Maŋemus moadde jagi lea Kalstad dutkan sámepolitihka ođđa áiggis Norggasmaŋŋel nuppi máilmmisoađi 1945. Ođđa áiggi lean ipmirdan áiggiid maŋŋel nuppi máilmmisoađi 1945. Vuosttáš áigodaga earenoamáš dovdomearka lea Norgga sámepolitihka molsašupmi almmolaš dáruiduhttimis seailluheapmái sámegiela ja kultuvrra dáfus. Dál lea čállime sámedutkama álggaheami ja institušunaliserema birra.